fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kas kunstiteoseid saab vaadata rohkem kui vaid ühest vaatepunktist? Skulptuure, näiteks, saab imetleda eri külgedelt. Maalidega on tavaliselt olukord keerulisem, sest seda vaatame, olgu see siis seinal või laes, ikka ühest küljest. Millised on aga mitmevaatelised maalid – kunstiteosed, mille leiutajaks on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnik Alina Orav, kes avas hiljuti Haus Galeriis isikunäituse „Polüvaate maailmad“? Uudishimu rahuldamiseks kuulas NOAR Haus galeriis Sandra Jõgeva juhitud vestlusringi, kus kunstnik rääkis oma loomingust ja leiutisest lähemalt.

Viiesena kunstnikuks!

Nagu öeldud, lõpetas Alina Orav kolme aasta eest Eesti Kunstiakadeemia, täpsemalt maali eriala. Maalimist alustas Alina aga juba viiesena, kui ta asus õppima kunstistuudiosse „5+5“ ja tema õpetajateks olid Valeri ja Margarita Laur. Sellest ajast on ta määratlenud end kunstnikuna. Rääkides õpingutest kunstistuudios selgitab Alina, et eri vanuses õppisid nad stuudios erinevaid asju. „Esmalt, viieaastastena, joonistasime ja maalisime A2 formaatidel oma lemmikuid loomi, autoporteesid ja kompositsioone nendega. Meile näidati ette põhilised maalivõtted, seejärel asusime kohe oma kätega asja kallale – hakkasime lihtsalt maalima. Üheksaselt maalisime, kui ma õigesti mäletan siis esmaspäeviti ja reedeti, suurematele formaatidele modelle, oli vist A1 leht? Laupäeviti ja pühapäeviti maalisime kannatlikkust nõudvaid ülesandeid nagu näiteks natüürmorte,“ jutustas Orav.

Mõned aastad hiljem, 12-14 aastasena, tegelesid noored kunstnikud aeganõudva akadeemilise joonistamisega – objektide konstrueerimise, perspektiivi aga ka kompositsiooniga, veel hiljem konstrueerisid aga  pliiatsiga poseerivaid akte. „Oluliselt hilisemad õpingud EKAs andsid senistele oskustele juurde päris palju, eelkõige just kontseptuaalset mõtlemist ja võimaluse end välismaal täiendada,“ sõnas Orav. Nii kasutaski ta EKA-ajal mitmel korral ERASMUSE programmi võimalust Eestist väljaspool õppida ja praktiseerida. „ Käisin maalipraktikal Londonis, mis oli minu jaoks maailmamuutev kogemus ning Amsterdamis. Ühtlasi vahetusõpingutel aastaks Firenzes ning magistriõpingute ajal Voldas Norras ja Vancouveris Kanadas,“ loeteles kunstnik.

Kunstnik või hoopis leiutaja?

Polüvaatemaal on kahtluseta Alina enda välja mõeldud kunstivorm ja termin, mida kinnitab ka 2017. aasta kunstnikule antud Riigi Kinnisvara teadus- ja arendusgrant polüvaatekujutise leiutamise eest! „See sai alguse anamarfoossest maalipraktikast Londonis,“ sõnas ta. “Mujal maailmas, peamiselt suurüritustel ja tänavakunstifestivalidel, on üsna levinud nö 3D maalid. 3D maaliks kutsutakse kõnekeeles illusiooni, mis tekib perspektiivse anamarfoosi (ingl.k. perspective anamorphosis) tulemusena. Pilti ruumis on võimalik vaadelda ühest kindlast kohast ning reeglina ei paikne need maalid seintel, vaid paralleelselt maapinnaga. Tavaliselt me ju vaatame maale nende suhtes risti, kuid 3D maalide puhul on vaja teoseid vaadata kindlaksmääratud teravnurga alt, et näha pilti seda ümbritseva ruumi osana ja et maalil kujutatu ära tunda. Muust kohast pilti vaadates kaob selle mõte ja sisu,“ selgitas Alina.

 

Polüvaate teos “Taasesinevad portaalid” ja “Valge sein”, mida saab lähemalt uurida Haus Galeriis

Londonis praktikal puutuski Alina 3D maalimisega esmakordselt kokku ja see oli tema jaoks midagi täiesti uut. „Olin selleks ajaks maalinud juba enamuse osa oma elust, minu jaoks oli see iseenesestmõistetav – nüüd pidin aga maalimisele lähenema hoopis teisest küljest ja see oli väga huvitav! Kohe tekkis muidugi ka küsimus, et kuidas oleks võimalik 3D maali vaadata enamatest vaatenurkadest,“ rääkis ta ning lõi 2014. aastal Tartu Kunstnimaja 2015. aasta näitusele esimese neljalt poolt vaadeldava maali. Ka hiljem, Amsterdamis praktikal olles jätkas Alina 3D maalidega ja hakkas teiste kunstnikega koos osalema rahvusvahelistel tänavakunstifestivalidel. „Kui teised jäid 3D maalide juurde, siis mina hakkasin looma mitmelt poolt vaadeldavaid kujutisi, kus mitu anamarfoorsset kujutist kattuvad omavahel. See tähendab, et maal ei ole vaid üks kujutis või pilt, vaid äratuntavaid pilte võib olla ühte maali peidetud mitu samaaegselt ja seda mitte teineteist välistavalt.“

Üks olemus võib samas ajas ja ruumis eksisteerida teistsuguse-, kolmandana ja isegi eelneva(te)le vastandliku nähtusena ja / või mitmed erinevad maailmad kattuvad omavahel teineteise suhtes kerge nihkega. Polüvaatekujutis on selle metafüüsilise tunnetuslikult kogetud idee kehastus ning minu töid läbiv olulisem sisu.

3D maalid on arendatud välja tänavakunstist, mida iseloomustab tugev sotsiaalne sõnum või positsioon. Kui uurida Alinalt, millist poliitilist sõnumit kannavad tema polüvaatelikujutised, vastab kunstnik, et ta pöörab pigem tähelepanu igavikulistele metafüüsilisetele teemadele – nagu olemine kui nähtus, nihe subjektiivses reaalsuses ja inimesele teadaolevates maailma seaduspärasus – ehk kontseptsioonidele, mis eksisteerivad poliitilisest olukorrast sõltumatult. „Mind huvitavad pigem füüsilise ruumi piiride küsimused. Paeluvad on piiripealised ja vahepealsed seisundid, mis on päris- ja unenägude maailma; päeva ja öö aga ka näiteks surma ja elu vahel,“ avab kunstnik oma loomingu tagamaid. „Tunnetus, et reaalse maailma kõrval on olemas ka veidi nihkes paralleelne ruum, mis võib ilmuda näiteks poolunes, tabas mind juba varem, vahetult enne Kunstiakadeemiasse astumist, ning see kogemus on tugevalt mõjutanud minu loomingut,“ lisas Alina, kes näeb unenägusid alati värviliselt.

 

Looming sünnib maakodus

Alina töötab juba aastaid intensiivselt rütmis, kus üks projekt järgneb teisele – loomingulise tööga on ta tegelenud alates keskkooli lõpetamisest ehk 2009. aastast. Kunstnik maalib tsüklitena vaheldades teoste loomeprotsessi teiste enda loominguga seotud tegevustega. Nendeks võivad olla ideede genereerimine, projektikitjutamine, näitustel käimine ja palju muudki. 

Kaasaegse kunstniku elu on väga mitmekesine ja ei hõlma ainult maalimise protsessi, kuigi see viimane on väga oluline ja asendamatu osa maalikunstniku elust.

Viimased kaks aastat on Alina suuremaid isikunäitusi loonud eraldatuses elektrikust vanaisalt päranduseks saadud maakodu-stuudios Harjumaal. Sellest majast on pärit ka valik kunstniku teoste materjalidest – huvitava kujuga mööblielemendid (nt lauaalus, veneaegne voodialus ja kapi sahtlid), osa omanäolistest metall kinnitusvahenditest: -konksud, -kruvid, -plaadid, -; mõned läätsed, veneaegsed puidust statiivid jne, ning näitusi ette valmistades töötab ta seal ööpäevaringselt. „Peatumatult tööd tehes kaob ühel hetkel öö ja päeva piir, kaovad ka sinu enda inimlikud omadused ning alles jäävad vaid töö, looming ja idee,“ selgitab kunstnik oma loomeprotsessi.

Mitmevaatelised maalid saavad alguse väiksemast formaadist, kus kunstnik tõmbab igat joont visandil teadvustades kõiki loodavaid joonistuse vaateid kordamööda või korraga. Seejärel saab visandist planeeritud mõõtudes teos. Protsessi käigus lisanduvad läbimõeldavad värvid, vajalik kontrastsus ning sageli ka erinevad faktuurid ning läikiv või matt pind.

Haus Galeriis avatud näitusel eksponeerib kunstnik esmakordselt polüvaatelisi maale seintel – seni on teosed olnud paralleelsed maapinnaga, mis on pakkunud vaatamiseks (ja ümber töö käimiseks) rohkem võimalusi. Seinal asuva töö puhul on trajektoor maali ümber aga suhteliselt piiratud. Teoste vaatamiseks on maalide juurde lisatud läätsed ja peeglid. Iga lääts asub maali suhtes kindla nurga all ja täpselt määratud kaugusel ning õigesti vaadates näeb vaataja ühel ja samal maalil mitmeid erinevaid kujutusi. Nagu öeldud, on igal teosel rohkem kui üks vaatepunkt ja idee. Seepärast tasubki võtta näitusesaalis aega, et uudistada teost kaugemalt ja lähemalt, läbi eri läätsede, märgata ja mõtestada sama töö eri vaateid, leida neis peidetud kujutisi ning sõnumeid.

 

Järgmisena näitus Islandil

Kui hetkel on Haus Galeriis üleval pigem suuremõõtmelised teosed, siis kuu aja pärast Islandil Outvert Art Space’is toimuvaks isikunäituseks kavatseb kunstnik residentuuris luua väikesemaid maale, mille vaatamiseks on vaja luubi abi. „Tunnen, et olen hetkel veidi väsinud suurest ja raskest formaadist,“ lisab ta. Eestisse kevade hakul tagasi tulles saabub aga pikem kirjutamise periood, kui tuleb tegeleda kandideerimiste, edasiste plaanide loomisega kui ka aruandlusega Eesti Kultuurkapitalile, mis toetab nii Alina Orava Haus isikunäitust kui ka loometegevust Islandil. “Et puhkuseta maalimine on füüsiline ja kohati päris kurnav töö, siis ootan ka seda kirjutamise perioodi, kus saan teetassiga end arvuti taha sisse seada, väga,“ lausus Alina.

Suvel toimub aga kõikjal üle maailma tänavakunstifestivale, kus võib kohata Alina polüvaatelisi kunstiteoseid. Festivalidest on ta osa võtnud aastaid, sest see annab hea võimaluse reisimiseks ja vahelduseks. Tema looming on äratanud tähelepanu ka piiri taga, mida kinnitab ka 2017. aastal Brande tänavakunstifestivalil saadud teine auhind. Eelmisel aastal osales ta ainsa eestlasena ligi 150 kunstniku seas Floridas tänavakunstifestivalil Chalk, kus ta lõi esimese polüvaateseinamaali. „Tänavakunstifestivalide eelis ongi see, et seal saab katsetada, kas ja kuidas suuremõõtmeline polüvaateline maal publiku suhtes toimib – kas nad sellest aru saavad – vahetu tagasiside tuleb kohe,“ selgitas kunstnik, “galeriide mõõdud on sageli suuri teoseid piiravad.”

 

Floridas tänavakunstifestivalil Chalk valminud polüvaate maal suurusega on 2,44 x 16 m. Materjal: akrüül puidul

Teoste nimed ülevalt alla: “The Moon Rotating Around The Earth or Golf Game”, “The Sphere Transforms Into An Egg”, “The Tree Of Life”

Kaadrid polüvaate maalist on pärit USA-s Floridas Chalk Festivali tellimusel valminud filmist. Filmi autorid: Alessio Cuomo ja Sander de Nooij (NL). 

Kui Alina loomingule on Eesti publik saanud kaasa elada ligi kuueteistkümnel isikunäitusel, siis tema töid on tutvustatud nii naaberriikides, kaugemal Euroopas kui ka USA-s, Kanadas ja Jaapanis. Mitmed tema tööd on leidnud tee välisriikide erakogudesse.

 

Vaata Alina töid

Loe lähemalt Alina Orava näitusest Haus Galeriis