Biennaali raames toimus ligi 40 üritust, millest üheksa biennaali omaproduktsioon ning lisaks koostööpartnerite poolt programmi kaasatud sündmused – näitused, performance’id, esitlused. Kogukülastatavus küündis 300 000ni, sealhulgas Lõnguse väljapanek Solarise keskuses jõudis 286 000 silmapaarini ning tema põhinäitust Ülemiste City vanas tehaseruumis käis vaatamas ligi 6000 inimest.
Biennaali raames avati ka täiesti uus, laiemale publikule suunatud Solaris galerii, mida külastas juulis enam kui 1000 inimest. Viinistu muuseumi uuenenud väljapanekut jõudis juulikuuga külastada ligi 5000 inimest. Kõigest ühe päevaga kogunes ligi 5000 inimest aga Vabaduse väljaku kunstipäevale, et koos 18 kunstiinstitutsiooniga halba ilma trotsides elamusi koguda ja jagada.
„Ma arvan, et Eesti inimesed on valmis kaasaegset kunsti tarbima samal viisil nagu kõiki teisi vaba aja veetmise vorme, näiteks teatrit või muusikat. Samamoodi võib kunst olla sündmus, millest rääkida kodus oma perele, soovitada sõbrale. See ei ole midagi sellist, mis on valitud seltskonnale,“ kommenteerib biennaali peakorraldaja Kelli Turmann. “Edward von Lõnguse näitusel tuli see eriti esile, kuidas väga paljud inimesed, kes polnud varem üldse näitustel käinud, olid lahkudes vaimustunud. Vabaduse väljaku kunstipäeva puhul oli kõrvalt näha, kui suur vajadus selle järele on – galeriid ja kunstiasutused astusid pardale nädala aja jooksul, mis oli hämmastav, sest tavaliselt asjad nii kiiresti ei toimi.“ Juhul kui Tallinna Biennaali telgitagused pakuvad huvi, vaata videointervjuud Kelli Turmanniga.
Biennaali planeeriti esmalt füüsiliselt kujul, kuid koroonakriisi tõttu töötati kiirelt välja alternatiivne ehk digitaalne versioon, mis jäi tagavaraplaaniks kuni viimase hetkeni. Kriisist hoolimata õnnestus näituseprogrammi siiski algselt plaanitud kujul läbi viia ning seda külastas ka esinduslik rahvusvaheline meedia. Lisaks kohalikele kanalitele sai biennaal mitmeid meediakajastusi välisväljaannetes nagu Arterritory, Easttopics, Echo Gone Wrong.
“Tallinna Biennaali üks eesmärke on mõjutada kunstimaastikku pikemaajaliselt – loomisel on virtuaaltuur Lõnguse näitusest, et inimesed, kes ei jõudnud näitust vaatama, saaksid sellest samuti osa. Ühtlasi on valmiv 3D virtuaaltuur hea vahend haridusasutustele,” lisab Tallinna Biennaali kuraator ja teine peakorraldaja Andra Orn. “Koostöö Viinistu kunstimuuseumiga on aga heaks näiteks biennaali raames loodud püsiväärtusega väljapanekust, lisaks tekkis linnaruumi huvitavat kunsti ning sai tähelepanu toodud kunstiväljal tegutsevatele galeriidele ja kunstnikele.”
Tallinna Biennaal toimus tänavu 2.-30. juulini. Pea kuu aega vältava programmi raames leidsid aset mitmed erakordsed kunstisündmused, näitusetuurid ja performance’id ning Vabaduse väljaku kunstipäev. Biennaali peakorraldajad on Andra Orn ja Kelli Turmann Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ-st. Kunstisündmuse suurimad toetajad on NOAR.eu, Solaris ja Ülemiste City.
Järgmine Tallinna Biennaal toimub 2022. aastal.
