fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kolmapäevast sulgevad galeriid ja näitusesaalid taas oma uksed. See muidugi ei tähenda, et kunstielu igas mõttes elamata peaks jääma. Raamatukaante vahele on talletatud värvikate kunstnike loomingutee, lisaks on hulgaliselt filme ja saateid kunstnikest ja kunstist laiemalt, mille võiks nüüd ette võtta. Et valimine oleks lihtsam, panime kirja mõned alternatiivid.

Kaheteistosaline sari „Meie aja kunst“ , mida saab vaadata ERRi Jupiteri platvormil, viib vaatajad ruumidesse, kuhu sageli publik ei pääse. Igas episoodis kohtutakse mõne kunstnikuga ning jälgitakse nende tegevust nii ateljeesügavsutes kui ka näitusesaalides. Mis toimub kunstnike ateljeedes enne ja pärast teose valmimist? Mis elu elatakse galeriides väljaspool näituste lahtiolekuaegu? Kuhu rändavad teosed pärast nende eksponeerimist? Mida mõtlevad kaasaegsed kunstnikud elust, tööst ja loomingust? Sõna saavad Merike Estna, Mark Raidpere, Flo Kasearu, Edith Karlson, Dénes Farkas, Jaanus Samma, Paul Kuimet, Tõnis Saadoja, Marge Monko, Erki Kasemets ja Kris Lemsalu. Veidi vähem kui pooletunnine episood võiks ju olla paras päevane kunstiamps?

Gistav Deutschi „Shirley: Visioonid tõelisusest“. Poolgraafiline draamafilm, kus Edward Hopperi maalide taustal esitatakse sissevaated fiktiivse näitlejanna ellu läbi eelmise sajandi kümnendite. Idüll ja spliin, briis ja jõetus keset ajaloo keerdkäike ja stiilipuhast stsenaristikat. PS! Mõned päevad saab filmi veel ERRi Jupiterist vabalt vaadata!

Tiit Pääsuke. Nostalgiata.  Tiit Pääsuke tähistab sel aastal oma 80. sünnipäeva ning Tartu Kunstimuuseumi kahel korrusel on aprilli keskpaigani avatud tema heas mõttes plahvatuslik isikunäitus. Et näitusesaali uksest hetkel niisama sisse ei pääse, saab armastatud kunstniku loominguga lähemalt tutvuda eesti- ja inglisekeelse raamatu „Nostalgiata“ kaudu. Raamatus on mitmekülgne valik tekste ja Pääsukese reproduktsioone. Lisaks leiab kaante vahelt põhjaliku intervjuu kunstnikuga, autobiograafiat ning eluloolisi lisasid, kunstiteadlase Tamara Luuki artikli ja Pääsukese kui õpetaja ja eeskuju üle mõtiskleb maalikunstnik Tõnis Saadoja. 

T. Pääsuke. Avar Maastik II. 1973. Foto:Taavi-Piibemann

Leonhard Lapin. Valge. Kõik algab ja lõppeb valgesse. Leonhard Lapin, Eesti avangardliikumise eestvedajaid ja tunnustatumaid kunstnikke, on pannud valgele paberile kirja oma märkmed valgest, valge vaimsusest. Ta mediteerib valge esinemise üle looduses, ajaloos, visuaalkultuuris, värvina, eesti keeles. Raamatu inspiratsiooniks on Kenya Hara “White” (2010).

Sandra Jõgeva „Avalikud ja salajased märkmed“. Dokumentaalkirjandus, mis avab Jõgeva filmi „Armastus“ sündi, kunstimaailma telgitaguseid ja ka autorit ennast. Seda kõike vaatlevalt kergelt ja pisut kollaselt, ilma süvaanalüüsi ja hukkamõistuta, soojalt ja siiralt.

Jaak Joala estraad. Kuigi kuulus kuju Viljandis kahvatus Köleri oma kõrval, ei saa salata, et oma võlu sellel oli – näpud hakkasid sügelema, et kodus Joala vanad vinüülid välja otsida ja kasvõi eelpool nimetatud raamatute taustaks mängima panna.