NOAR

Sel aastal osaleb Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku auhinna konkursil kokku 95 kunstnikku Eestist, Lätist, Leedust ja esmakordselt ka Soomest. Konkursi olulisusest, tasemest ja eri riikide noorte kunstnike tööde sarnasustest ja erinevustest räägib konkursil žürii liige Jurij Dobriakov Vilniuse Kunstiakadeemiast.

Kes on Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil osalejate seast „uued ja kuumad“ talendid Soomes ja Balti riikides. Kellel peaksime tulevikus silma peal hoidma?

Ksena Yurkova Soomest, Mari-Liis Rebane Eestist, Elīna Vītola Lätist, Viltė Bražiūnaitė and Tomas Sinkevičius Leedust tegutsevad juba täna “üliõpilase” tasemest kõrgemal – neis on võimekus osaleda aktiivselt kaasaegse kunsti maastikul. Ma usun, et kuuleme neist järgnevatel aastatel aina enam ja enam. Teisalt, ka teistsugused noored kunstnikud, kes hoiavad tänastest trendidest end pigem eemal ja on valinud pigem nö oma tee – näiteks Viktor Gurov Eestist – väärivad tunnustust. Eks aeg näitab, kuidas jätkub nende kunstnikutee pärast kooli lõpetamist, kuid on oluline, et kunstimaailm annaks neile piisavalt ruumi katsetamiseks – kuigi esialgu ei pruugi nende loomingul nö turgu olla.

Miks on Pühjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna  konkurss meie piirkonnas oluline?

NBYAA konkurss loob kunstitudengitele ja noortele kunstnikele võimaluse ja põhjuse omavahel suhelda ja teineteise loomingut tundma õppida. Kuigi Leedu, Läti, Eesti ega Soome pole üksteisest ülemäära kaugel, siis tudengid pigem omavahel läbi ei käi ja kogemusi ei vaheta. Tundub, et näiteks noored Leedu kunstnikud on väga hästi kursis Berliini või Londoni kunstieluga, kuid ei tea just liiga palju sellest, millega tegelevad nende mõttekaaslased Lätis, veel vähem Eestis või Soomes. See võib anda ka tunnistust hoopis organisatsioonide nt ülikoolide vahelisest vähesest koostööst. Kahtlemata on võimalus tuua kunstnikud läbi konkursi omavahel kokku ühte aega ja ruumi vägagi tervitatav.

Miline on NBYAA’18 üldine tase. Mis on kunstnike tööde puhul kõige silmatorkavam?

NBYAA’18 tase peegeldab tänast kaasaegse kunstimaastiku. Akaademia lõpetanud järgivad uuemaid rahvusvahelise kunstimaailma arenguid ja suundumusi, kuid on julgustav, et neid trende ei järgita pimesi. Paljud noored pööravad ohtralt tähelepanu kohalikule kontekstile ning jõuavad tagasi “traditsioonilisemate” kunstimeediumite juurde.

Millised on erinevused eri riikide kunstitudengite ja nende tööde vahel?

Ei saaks öelda, et tööd on riigiti väga erinevad, kuigi Eesti noored kunstnikud paistavad olevat rohkem keskendunud uuele digitaalsele meediale ja tehnoloogia kaasamisele kui teised. Samaaegselt on Lätis ja Soomes domineerimas maal. Ei saa jätta märkimata, et mingil põhjusel osaleb sel aastal kõige enam kunstnike konkursil just Leedust – kas see on märk suuremast lõpetanute hulgast või hoopis rahvusele omasest võistlusvaimust?

 

Mida soovitate noortele, kes alles õpivad kunstiakadeemias ning kaaluvad konkursil osalemist järgmisel aastal?

Kohalikul tasandil, olgu siis Eestis või Leedus, tegutsedes tuleb mõelda ja töötada globaalset, ülejäänud maailmal silma peal hoides. Ma leian, et just see on hea mõjusa kunsti eeltingimus. Loodan, et NBYAA konkursist saab meie piirkonna noorte kunstnike hüppelaud rahvusvahelisele kunstiareenile.