NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Maalikunstnik Mara Ljutjuki teosed on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Tema enda sõnul iseloomustab loomingut tasakaalu otsing, kontakt inimese sisemaailmaga ning küsimuste esitamine. Nii on Mara maalidesse tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Sel kevadel peaks Mara looming jõudma Pärnu Linnagalerii seintele, suvel saab tema maale vaadata Vabaduse galeriis ja Ruhnu Kultuuriaidas ja sügisel Theatrumi teatri ruumides. Valik kunstniku loomingut lisandus hiljuti ka NOARi. Millised on kunstniku eredamad lapsepõlvemälestused, eeskujud ja meeldejäävamad kunstielamused? Mara, kelle endi lemmikkunstnikeks on Mark Rothko ja Anish Kapoori, vastas NOARi “13 küsimusele”. 

Kunstnik – kas see on  elukutse või elu kutse: minu elus on see kindlasti pigem elu kutse. Kunstiga tegelemine on mu sisemine vajadus, see on osa minust, milleta mul pole võimalik iseendaks jääda.

Seda tööd ei saa teha ei raha, tunnustuse ega muu pärast, kuna need asjad ei ole piisavad kunstniku elukutsele iseloomuliku ebastaabiilsusega hakkama saamiseks.

Vaimne tervis sellel alal ei pea vastu ilma sisemise ,,majakata“.

Kirkaim lapsepõlve mälestus: eredad õnnelikud lapsepõlve mälestused seostuvad Saaremaal vanaema juures veedetud suvedega ning Tallinna vanaisa maalitud maalidega, mis katsid seinu maast laeni.

Kunstipisikuga nakatumisest… ma isegi ei seostaks end kuidagi kunstipisiku nakatumisega. Olen üles kasvanud kunsti keskel ja minu jaoks on lihtsalt kunstiga tegelemine loomulik olek. Keegi ei ole mind sellele suunanud ega õhutanud, ise hästi tasapisi jõudsin oma kutsumuseni.

Minu ideaalne hommik algab teadmisega, et on taas SEE päev, kui saan olla ateljees ja segamatult süveneda maalimisse, oma mõtetesse ja näpata natuke aega oma tšelloga suhtlemiseks. Teadmine, et mul pole kiire, et mind ei oota ei perekondlikud kohustused ega mingid piiravad kellaajad. Eriti ideaalne on veel see hommik siis, kui tean, et see kestab mitu päeva!

Inspiratsiooni (kunsti)loominguks ammutan ma kõigest, mis mind ümbritseb, ja sellest, mis parasjagu minu enda sisemaailmas toimub.

Teiste inimeste elulugude kuulamine on minu jaoks alati väga huvitav.

Mind paelub eriliselt inimeste vastuoluline olemus, et kuidas igas inimeses on olemas kõik küljed, iseasi kuidas see parasjagu ja millistes vahekordades see väljendub, mis on aimatav ning mis mitte. Inimene on ikka väga huvitav nähtus!

Armastan väga ka arhitektuuri ning tegelen pidevalt erinevate ehitiste vormi, idee ja nende vaatlemisest tekkiva tunnete jälgimisega.

Kahevahel, 2014

Minu eeskujud on inimesed, kes on loomulikult intelligentsed, julged, loomingulised, töökad, heas kontaktis iseendaga ja heatahtlikud teiste suhtes.

Lemmikmuusik/artist/lugu: muusikat kuulan ma kogu aeg ja palju. Ilma Johan Sebastian Bachi, Arvo Pärdi, pianist Tigran Hamasyani, tšellist  Zoe Keatingi, Nina Simone’, Paolo Conte, Mari Kalkuni, Kino ja mõne punkbändi kontserdita ei saa ma kuidagi elada. Ma arvan, et ma olen täielik melomaan. Ning mulle väga meeldib ka ise laulda ning erinevaid pille mängida, et muusika tekkimist läbi enda tunnetada. Muusikamaailm on ikka läbinisti ülipõnev.

Lemmikraamat: eelistan lugeda analüüsivat filosoofilist teabekirjandust, erinevate mõttevoolude esindajaid ning luulet. Meeldivad ka raamatud ajaloost, kultuuriloost ning eluloolised teosed. No ja kui aus olla, siis ikka meditsiini valdkonna kirjandus paelub ka.

Lemmikkangelane: mul pole mitte kunagi elus ühtegi iidolit olnud. Filmidest võiksin mainida vast Hercule Poirot tegeleaskuju, kes on mind alati paelunud oma analüütilisuse ja koomilisusega. Mulle meeldivad lihtsalt igasugused omapärased inimesed.

Maailm oleks parem paik, kui inimesed õpiksid probleeme rahumeelselt lahti harutama.

Minu supervõime on kiiresti otsustada, uue olukorraga kohaneda ja 20 liitrit India toitu valmistada.

Minu kõige suurem kunstielamus: kõige suuremad kunstielamused olen saanud oma kahe lemmiku Mark Rothko ja Anish Kapoori  teostest, mida olen käinud vaatamas Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal jne.  Armastan vaadata üle kõige abstraktset maalikunsti ja skulpturaalseid installatiivseid objekte. 

Unistuste reisisihtkoht: mind väga paelub kivine – mägine maastik, fjordid ja eriti igasugused saared (Norra, Rootsi, Šotimaa, Lõuna-Euroopa) ning alati suure rõõmuga kondan mööda vanu ajaloolisi linnu, kus kultuurikiht on ilu ja valuga laetud ning võin tunde oma uudishimulikku loomust põnevusega laadida.