fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Käesoleva näituseprojektiga keskenduvad kunstnikud Maris Karjatse ja Cloe Jancis kehaga seotud objektidele ning avaliku ja intiimse ruumi vahel tekkivale dünaamikale ja pingele. Objektide ja materjalide aktiveerimise kaudu ning nende sisemiste ja välimiste omaduste omavahelist kommunikatsiooni tõlgendades loovad kunstnikud uute tähendustega artefakte. Kunstnike tööprotsess kaasab pidevat, kui mitte igavest saamist millekski, kuju ja vormi lõpmatut muutumist, tulemuse viibimist või isegi tagasipöördumist algusesse, selleks, et taas jätkata.

Maris Karjatse on avatava näituse teostekomplekti luues lähtunud ainususe ja paljususe printsiibist ning võtnud teoreetiliseks lähtepunktiks Gilles Deleuze’i idee objektide ja mõtete vaheliste piirangute kaotamisest, kuna mõlemad on üksteisest lahutamatud ja teineteiseta kaotaksid oma transformatiivse identiteedi. Foto-objektide seeria „Sub Rosa“ viitab protsessile, poolelijäämisele, objekti deterritorialiseerumisele, materjali vastupanule ja vormiloomele. Tekstuaalne teos „Tekkst” viitab tekstile kui tekile ja vastupidi ‒ kõik, mida tekk/tekst katab, on enim paljastatud ja haavatav. Nii tekk kui tekst koosnevad võnkuvast ainest (vibrant matter), milles peitub ühteaegu nii lämmatav oht kui ka pehmendav trööst.

Cloe Jancis keskendub kaheosalise teosega „Sobituv ihu” meigi- ja moetööstuses laialdaselt kasutusse võetud ihuvärvi objektidele, mille funktsioon on nahatooniga ühtida, keha juures soovitut rõhutada, kuid samas ka soovimatut varjata. Kunstnikku huvitab nähtus, kuidas objektid, mis peaksid kehaga ühte sulanduma ning nähtamatuks jääma, võimenduvad tehisliku kestana ning selle kaudu ka keha objektina allutavad. Teos „Sobituv ihu I” toob esile riideeseme kui materjali, mis ootab täitmist ja täitumist ‒ keha ja ihalevat pilku, selleks, et realiseeruda. Videoinsallatsioon „Sobituv ihu II” mängib läbi sobitamise protsessi läbi kordamise, millega tühistatakse ihaldatava vormini jõudmine.

Maris Karjatse (1976) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (BA, 2017) ja inglise filoloogia eriala Tallinna Ülikoolis (MA, 2002). Hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Maris Karjatse isiknäitus „Ema pole kodus” toimus Draakoni galeriis 2018. aastal, samuti on ta osalenud mitmel grupinäitusel („Tegelt on teisiti”, ARS Projektiruum, 2017, Umbrella grupiga; „Confusion”, EKKM, 2016, Umbrella grupiga jt.).

Cloe Jancis (1992) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (BA, 2018). Hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Cloe Jancisel oli 2019. aastal isiknäitus „Ootamine igaviku seisukohalt’’ Draakoni galeriis ning teine isiknäitus sama aasta oktoobris „Sinu ja Selle vahel” Haapsalu Linnagaleriis. 2019. aastal valiti tema teos „Ootamine igaviku seisukohalt” kunstimessil Foto Tallinn Outset Eesti poolt rahvusvahelisse muuseumi kogusse. Aastast 2020 on Cloe Jancis Fotokunstnike Ühenduse liige.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Kunstnikud tänavad: Tõnu ja Marie Karjatse, Kiki, Aksel Haagensen, Liina Siib, Marco Laimre, Sirja-Liisa Eelma, Reimo Võsa-Tangsoo ja EKA fotoosakond, Madis Kaasik (EKA prototüüpimise labor), Tarmo Rämmi (Digifoto), Pille Kraas (UBS Repro), Veiko Illiste (Deviis), Carl-Robert Kagge, Martin Buschmann, Aadu ja Maara Lambot, Laura Cemin, Marge Monko, Kulla Laas, Kaupo Reisenbuk (Datel), OÜ Järsi, Eesti Kultuurkapital.

Galerii nimi: Hobusepea galerii

Aadress: Hobusepea 2, Tallinn

Lahtiolekuajad: E, K-P 11:00 - 18:00

Avatud: 26.02.2020 - 16.03.2020