NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Milline on Nõukogude aja Eesti pagulaste ja pärast iseseisvuse taastamist sündinud põlvkonna ühine kogemus? Kui habras on keskkond, mida peame enesestmõistetavaks? Mida ühist on mänguliselt abstraktsetel feministlikel utoopiatel ja üldiselt tunnustamata arusaamal idealiseerimata kehadest? Kas saame oma unenägude kohta rohkem teada, kui talletame need otsekui erinevaid loomingulisi kogemusi koondavasse arhiivi?

Austraalias sündinud ja Tallinnas elava kunstniku Aksel Haagenseniinstallatsioon jutustab tema segapäritolust, taastab sideme kunstniku sünnipaigaga ja tõlgendab ajaloolisi sündmusi, mis viisid tema perekonna ümberasumiseni. Jaanika Peerna performance’ teisel pool ookeani Brooklynis palub meil mõelda järk-järgult sulavatele liustikele, mis meie põlvkonna silme all õhku haihtuvad. Ann Mirjam Vaikla on koos Poola kunstniku Szymon Kulaga loonud võimsa monumendi ja tegeleb meie sugugi mitte kauge mineviku jäänukite ning utoopiatega, mis tuhmuvad kapitalismi klantskihi all. Lilli-Krõõt Repnau keskendub feministlikele utoopiatele ja ka düstoopiatele, mis on inspireeritud kohalike aktivistide rühma ning artiklitest naiste emantsipatsiooni kohta. Kes on naised Aleksandr Osvald August von Turro-Lebardovipostkaardisarjas „1.“ kujutatud vanadel fotodel? Moostes MoKS-i kunstikeskuse asutanud Evelyn ja John Grzinichi installatsioon „Laegas“kirjeldab otsekui mosaiikpildina tegevust nüüdiskunsti organisatsioonis, mida kunstnikud endi sõnul kunagi asutada ei kavatsenud. Liis Marleen Verilaskja installatsioon kutsub meid kaasa sügavalt isiklikule rännakule läbi kunstniku unenägude, lastes meil kogeda nende tabamatust. Füüsiline kontakt on pandeemia-aastal olnud üks keskseid teemasid ning seda käsitleb oma maalil ka Siiri Jüris, kajastades tooni- ja värvilainetuste kaudu kehalist puudutust ning materiaalseid tekstuure, millest keha koosneb. 

Erineva reaalsuse ja valdkondade, teooria ja praktika ning mälu ja unustuse dialoogis või selle tulemusena loodud kunstiteoste hingestatud kooslus kutsub vaatajaid uudsete vaatepunktide kaudu mõtisklema kehade, piiride ja kuuluvuse üle.

Eesti Kunstnike Liidu oodatud „Kevadnäitus 2021“ naaseb juurte juurde: 2020/2021. aastal valminud kunsti eksponeeritakse kolmel näitusepinnal eri vaatenurga alt. Žürii valitud üldväljapaneku leiab Tallinna Kunstihoonest, näha saab ka kaht kureeritud satelliitnäitust Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.

Evelyn Grzinich ja John Grzinich, Aksel Haagensen, Siiri Jüris, Jaanika Peerna, Lilli-Krõõt Repnau, Ann Mirjam Vaikla ja Szymon Kula, Aleksandr Osvald August von Turro-Lebardov, Liis-Marleen Verilaskja.

Kuraator Corina L. Apostol

Galerii nimi: Tallinna Kunstihoone

Aadress: Vabaduse väljak 8, Tallinn

Lahtiolekuajad: K-P 11:00 - 18:00

Avatud: 03.05.2021 - 23.05.2021