NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Sel nädalal stardib suvepealinnas neljandat korda FotoFest 2021, mille korraldajad on peateemaks valinud ülemaailmsest pandeemiast inspireeritud termini "võõrandumine", mida on 20. sajandi suured teoreetikud kasutanud varemgi väga erinevates kontekstides alustades majanduslikust võõrandumisest ja lõpetades indiviidi vaimse võõrandumisega inimkonnast või iseendast.

Festivali näitused pakuvad sellele nähtusele erinevaid tõlgendusi. Kogeda saab nii kaasaegsete fotokunstnike nägemusi kui ka tagasivaatavaid pilke ja ajalooliseid fotosid 1944.-1949. eestlaste pagulaslaagritest Saksamaal kui ka propagandafotosid 1950-ndate aastate Pärnust.

Pärnu Linnagalerii poolt ellu kutsutud festival on seadnud eesmärgiks elavdada suvise kuurortlinna talvist kunstielu ning pakkuda mitmekülgset fotokunstielamust arvukate näituste näol suuremal osal Pärnu näitusepindadest – Pärnu Linnagalerii Raekojas, Pärnu Kunstnike Maja, Pärnu Keskraamatukogu, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Pärnu Kontserdimaja.

Pärnu FotoFest 2021 näitused suvepealinna näitusepindadel avatakse 21. jaanuaril ning need jäävad avatuks veebruari keskpaigani. Täpsemalt loe sündmuse ellukutsuja Pärnu Linnagalerii kodulehelt

“VÕÕRANDUMINE”. Kuraatorid: Marian Kivila, Jan Leo Grau. Pärnu Linnagaleriis Raekojas

Osalevad kunstnikud: Arne Maasik (EST), Nikolay Karabinovych (UKR), David Williams (USA), Susanna Salama (FIN), Paulius Šliaupa (LIT/BEL), Maiu Laanberg (EST), Jan Leo Grau (EST) jpt.

Pilke võõrandumise võimalikele vormidele on mitmeid: Soome kunstnik Susanna Salama esitleb näitusel autobiograafilist seeriat üksindusest. Elades üksikemana keset Soome põlismetsa, 60 kilomeetrit eemal tsivilisatsioonist, on ta fotode kaudu üles tähendanud oma isiklikud tundmused läbi maja kujundi kui jungiliku psüühet peegeldava metafoori. Ukraina kunstnik Nikolay Karabinovych oma fotoseeria ja heliinstallatsiooniga “The voice of thin silence” (Õhukese vaikuse hääl) puudutab meilegi tuttavat küüditamise temaatikat ning räägib oma vana-vanaisa loo läbi koha, aja ja helide, olles ise küüditamise asupaika enam kui 70 aastat hiljem külastanud. Pisut humoorikamas võtmes esitab New Yorgi fotograaf David Williams loo stereotüüpidest ja nendest võõrandumisest. Aastate jooksul on ta pildistanud mehi ja nende kasse, püüdes murda sooliselt diskrimineerivat stereotüüpi kassitädidest ning viidates maskuliinsusele kui konstrueeritud omadusele. Lisaks mainitud kunstnikele on Raekoja ühte ruumi sisse seatud lockdown‘i illustreeriv fotosein, kuhu on kogutud  üksikuid pilte fotograafidelt üle maailma, kes on jäädvustanud praegust ajastut läbi portreede ja tühjade linnamaastike.

KADUNUD MINAD. Kuraator: Arnis Balčus. Pärnu Linnagaleriis Kunstnike Majas

Anna Maskava

Läti fotokunstnike ühisnäitusel “Kadunud minad” (“Lost selves”) astuvad üles viis fotokunstnikku – Arnis Balčus, Toms Harjo, Anna Maskava, Aija Pole ja Elina Semane, kelle loomingut iseloomustasid juba Covid-19 eelsel ajastul praegu eriti aktuaalsed märksõnad nagu võõrandumine, isolatsioon, ebakindlus, kuulumine jne pannes meid analüüsima oma käitumismustreid, väärtuseid ja tavasid. Näituse kuraatoriks on Arnis Balčus, kes on alates 2014. aastast Baltimaade suurima fotofestivali – Riia Fotokuu peakorraldaja ja algataja.

F8/10 fotonäitus “NIHKES” Endla Teatrigalerii sammassaalis

Kuna praegune pandeemiaaeg on osutunud proovikiviks mitte ainult fotograafiat harrastavate kunstnike jaoks, vaid ka paljudele teistele loomingulistele inimestele, on ikkagi loomuomane, et otsitakse uusi mooduseid, kuidas ennast väljendada ja suhelda. Foto kui eneseväljendus- ja suhtlusvahend on selleks suurepärane näide.

Mida me mõistame võõrandumise all? Mis meist kaugeneb ja mis meile võõraks jääb? See ongi, mille üle F8 liikmed on asunud mõtisklema. Kindlaid vastuseid ei anta, pigem kutsutakse kaasa mõtlema kuidas  olukorraga, millesse oleme sattunud toime tulla. See on hea aeg enesesse vaatamiseks ja järelduste tegemiseks. Kas me oleme kaasinimestele võõraks jäänud ja kuidas on iseendale võõraks olemisega? Võõrandumise üks aluseid on valikuline nägemine, valikuline soov näha. Me kas keskendume ainult teatud detailidele nagu Aiki Järviste. Haide Rannakivi kustutab ära, mida me ei soovi näha ning lisab Leonora Palu luuleread. Marko Toomast tegeleb seerias „Tuleviku linn“ omakorda teemaga loodusest võõrandumisega ning esitab küsimuse, millises keskkonnas on meil tulevikus soov elada? Andres Adamsoni esteetilistes taimefotodes ülistatakse valgust kui midagi subliimset. Alar Raudoja seeria kergitab küsimusi, mis keerlevad eksistentsiaalsete teemade ümber – indiviid ja tema vabadus, keha ja hing. Janno Bergmann on läinud pilgu ja ruumi rekonstrueerimiseni välja. Danel Rinaldo on tuntud oma sotsiaalse dokumentalistika poolest. „Ecce Homo“ – „Näe Inimest“ on tema tööde puhul keskne teema ning näitab, et mustvalge analoogfotograafia pole veel laboririiulile tolmama jäänud.

ALIEN NATION”. Anonymous Boh / Devil Girl Endla Teatrikohvik 

Näitus “Alien Nation” kajastab üle maailma laialipillatud metropolides ja ääremaadel jäädvustatud meeleolusid, hetki, mis räägivad reaalsusest põgenemisest. Eri rassidest, subkultuuridest, seksuaalsetest orientatsioonidest, generatsioonidest “objekte” iseloomustab ühine püüe vabaneda ühiskonna “normaalsuse” surve alt. Olemasolev füüsiline maailm on osutunud ebapiisavaks.

“Oma võõras keskkonnas. Karl Hintzeri fotod eestlaste pagulaslaagritest. Kuraator Harry Liivrand. Pärnu Kontserdimaja galeriis

Karl Hintzeri fotod eestlaste pagulaslaagritest kujutavad 1944. aastal Nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlaste uut algust Saksamaa pagulaslaagrites. Nende seas põgenes 1944. aasta suvel läheneva Punaarmee eest Saksamaale ka Karl Hintzer, kes asus regulaarselt külastama ja dokumenteerima Saksamaa läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest neid, kus elasid suurema eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140st DP-laagrist läbi ligemale 30 (tuntuim neist Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut. Valik Hintzeri fotodest on väljas Fotofesti raames koostatud näitusel. 

“Pärnumaa Foto 2021: VÕÕRANDUMINE” Pärnu Keskraamatukogus

Haide Rannakivi. Aeg on mälu varas

Näitusel osalevad: Marko Toomast, Aiki Järviste, Anti Mutik, Eimar Kull, Jan Leo Grau, Jasper Raw, Johanna Roos, Julia Valjauga, Kaisu Karu, Kristjan Krimm, Marie Laanisto, Markus Laanisto, Mati Luhtjärv, Saul Martin, Reena Ailt-Tamm, Signe Leht, Tiina Annamaa,  Valdur Maibach, Tõiv Jõul, Lemme Mets, Danel Rinaldo, Alar Raudoja, Lilli Tölp, Taje Paldrok, Al Paldrok, Anatoli Gubski, Ülle Raidma, Haide Rannakivi ja Andres Adamson.

Marko Toomasti isikunäitus “MAAGIA PUUDUTUS” Pärnu Raamatukogus

Marko Toomast uurib fotot kui esteetilist objekti. Väljapanek koosneb viimase viie aasta jooksul sündinud töödest ja olulistest momentidest. Et kunstnik lähtub oma loomingus paljuski sisemistest impulssidest, kannavad need teosed ekspressiivset sõnumit. Paljudel tööde puhul on inspiratsiooni ammutatud muusikast, aga ka kirjandusest ja kunstist laiemalt. Teoseid on mõjutanud Miles Davis’e muusika, mille autor leiab olevat eriti fotogeenilise. Oma impulsi seeria kujunemiseks just selliseks, nagu ta on, on andnud ka palju tsiteeritud fotokunstnike “piibel” Roland Barthes’i „Camera Lucida”, milles on veidi nukker alatoon, kuid mis pakub foto analüüsimiseks väga huvitavaid lähtekohti.

“TÖÖRAHVA HÄÄL. Propagandafotod 1950ndate Pärnust” Pärnu Muuseumi fuajees

Pärnu Muuseumi fotokogus säilitatavate pressifotode baasil koostatud näitus peegeldab 1950ndate nõukoguliku propaganda poolt modelleeritud fantaasiamaailma. Selle argielu asemel, mis kirjelduste ja mälestuste järgi pigem trööstitu, ärahirmutatud ja minnalaskvatest meeleoludest kantud, näeme siin rõhutatult päikeselist ning rõõmsat ideaalühiskonda. Näituse allikmaterjaliks on alamkollektsioon, kuhu on koondatud kunagise Pärnu rajooni häälekandja “Töörahva hääl” fotomaterjal. Originaalfotode suureformaadilised uustrükid toovad halastamatult esile tollase ajalehefoto “lavastuslikkuse”, kuivõrd lisaks tsenseerivale teemavalikule toetasid propagandistlikke eesmärke ka fototehnilised vahendid nagu kollaaž ja tugev retušeerimine.

Rein R. Seppiuse isiknäitus “et sic in infinitum” Pärnu Keskraamatukogus ja Kunstnike maja salongis

Aastal 1617. Joonistas Robert Fludd musta kasti, ning märkis selle servad kirjaga “et sic in infinitum” (“ja nii edasi lõpmatusse”), uurides lõpmatust. Nii on ka Seppius mõttes tähistanud oma pildid selle kirjaga, raamides nad ringi sisse.

MUTATSIOONID”: Pärnu Kunstidekooli õpilaste näitus. Juhendaja Andres Adamson. Endla Teatrigalerii Küüni galerii