NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Novembri lõpuni Fotografiskas avatud ameerika foto- ja filmikunstniku Alex Prageri näitus “Tere tulemast koju” (Welcome Home) mängib nostalgia, mälestuste ja reaalsuse taasloomisega. Fotodel kujutatud melodramaatilised stseenid panevad pildid justkui elama ja jutustavad vaatajatele kordumatuid lugusid.

“Tere tulemast koju” (Welcome Home) on väljapanek Alex Prageri filmilikest fotodest ja lühifilmist “Mäng tuules” (Play the Wind). Kõik fotod põhinevad lavastatud stseenidel. Oma loomingus mängib kunstnik erinevate ajastutega alates 1940-ndatest 1990-ni, kasutades selleks konkreetseid tegelasi, keskkondi, stsenaariumeid, rõiva- ja soengustiile kui ka poose. Prager vaatleb oma loomingus inimloomuse ja reaalsuse tumedamat külge, mis jääb elus kõige olulisemat varjava kunstliku pealispinna alla, ning kujutab seda imetlusväärse tehnilise täpsuse ja detailirohkusega.

Prageri teekond fotograafiani sai alguse sajandivahetuse paiku, kui tulevane kunstnik külastas J. Paul Getty muuseumis William Egglestoni näitust. Egglestoni värvikasutus ja oskus kujutada igapäevaseid stseene meeldejäävalt avaldas talle suurt mõju. Prager otsustas, et temastki peab saama elukutseline fotokunstnik ja juba samal nädalal ostis ta nii kaamera kui ka fotode ilmutamiseks vajaliku varustuse. Hiljem hakkasid teda huvitama ka filmide tegemine ja lavastamine. Los Angeleses elatud aja jooksul kogunenud võrgustiku kaudu õnnestus tal projektidesse kaasata nii kostüümikunstnikke, grimeerijaid, valgustajaid ja näitlejaid. Prageri fotod ja filmid on hoolikalt läbi mõeldud ja teatraalsed, keskendudes sageli reaalsuse ja väljamõeldu vahelisele pingele. 

“Mind liigutasid pildid, kust õhkus kunstniku elujõudu. Just see köitiski mind esmalt William Egglestoni loomingu juures, muidu oleks tegu üsna tavaliste fotodega. Kui ma otsustasin saada elukutseliseks fotograafiks, oli mu eesmärgiks leida võimalus, kuidas panna midagi iseendast oma loomingusse.

Mulle meeldib lisada oma teostesse viiteid omaenda elule ning mind inspireerivad küsimused, mis lähtuvad kas minu enda elust või ühiskonnas toimuvast.

Niisamuti nagu ka inimloomuse või reaalsuse tumedam külg, mis jääb elus kõige olulisemat varjava kunstliku pealispinna alla,” rääkis Alex Prager oma loomingust. 

“Alex Prageri maailm on värviline, melodramaatiline ja hitchcockilik. Ehkki kõik tema tööd on lavastatud, õhkub nendest Hitchcocki filmidele omast õudust kui ka põnevust,” rääkis Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on algav sügishooaeg fotokunstikeskuse jaoks.

Fotodel kujutatud stseenid panevad pildid justkui elama, jutustades vaatajale alateadlikult, mis juhtus vahetult enne ja pärast murdsekundi jooksul jäädvustatud hetke.