fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

2. juulil saab avalöögi esmakordselt toimuv Tallinna Biennaal, mille ambitsioon on täita Kaunase, Riia ja Helsingi biennaalide vahel kaardile tekkinud tühimik nii geograafilises kui ka institutsionaalses plaanis. Biennaal toob kohalikule kunstiväljale rahvusvahelise tähelepanu, tutvustab autorite loomingut laiemale publikule ning räägib kuraatoripositsiooni kaudu kaasa aktuaalsetel teemadel.  

Tallinna Biennaal (Tallinn Biennial) on välja kasvanud Tallinna Kunstinädalast (Tallinn Art Week), mis jääb ka edaspidi biennaali saatma, toimudes vaheaastatel pealinnast väljaspool. Biennaali peakorraldaja Andra Orn sõnab, et erinevalt festivalitüüpi kunstinädalast on biennaali formaat põhjalikum ja laiahaardelisem. „Biennaal pakub kohalikule, ja loodetavasti tulevikus ka rahvusvahelisele kunstipublikule, võimaluse näha ja kogeda värskeimat Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegset kunsti, ja seda pikema perioodi jooksul. Rahvusvaheline biennaal paneb Tallinna kunstiprofessionaalide ja -publiku jaoks kaardile, aitab leida uusi väljundeid Eesti kunstnikele ja koostööprojekte kohalikele loomeasutustele,” selgitab Orn biennaali olulisust. 

Tänavuse biennaali teema “Globaalne keel” raames otsitakse universaalset kommunikatsioonisüsteemi, mille abil saaksime omavahel suhelda soost, rassist, päritolust, haridusest ja religioonist sõltumata ning seda paradoksaalses olukorras, kus oleme üksteisele aina lähemal, ent samas jääme üha kaugemaks. Globaalne keel võiks luua pinna üksteisemõistmisele ja pakkuda lahendusi ühistele üleilmsetele väljakutsetele, mis on aktuaalsemad kui iial varem. Biennaal seab hüpoteesi, et selliseks keeleks võiks olla kunst ja kultuur ning küsib, mida me selle rakendamisel võidaksime ja kaotaksime.

„Keeled ja kultuuriidentiteedid on lõimelõngadena inimkonda koos hoidnud. Mitmed neist on  välja veninud, lahti rebenenud, kokku põimitud või hoopis ära uhutud,” selgitab biennaali korraldaja Andra Orn oma kuraatoripositsiooni.

“Kuidas leida aga ühine arusaam, mis peegeldaks tänast reaalsust ja aitaks meil kohaneda aina kiiremini toimuvate muutustega? Kas on olemas universaalne keel, mis aitaks meil erinevaid arusaamu mõista ning üksteist toetada? Kas saame globaalsete väljakutsetega silmitsi seismisel hakkama ilma ühise keeleta?”

Tallinna Biennaal toimub tänavu 2.-30. juulini. Pea kuu aega vältava programmi raames toimub mitmeid erakordseid kunstisündmusi, näitusetuure ja performance’id, traditsiooniks muutunud kunstinädala sündmused leiavad aset biennaali avanädalal. ”Suvine kunstisuursündmus viib kunstipubliku loomemaailma põrandaalustesse, kus peavoolu seatud normidele ja ootustele vastamisest olulisem on vajadus katsetada ja leida viis väljenduseks,“ sõnab Orn.  „Esimesi täpsemaid uudiseid programmi kohta loodame publikuga jagada üsna pea. Kindlasti mahub programmi Vabaduse väljaku suur kunstipäev, tuurid galeriides ja näitusesaalides, kohtumised kunstnikega ja palju muudki,“ lisab ta. Programmi täiendatakse jooksvalt veebilehel www.tallinnabiennaal.ee.

2018. aastal toimus Tallinna Bienaali eelkäija Talinn Art Weeki osana suur kunstipäev

Biennaali peakorraldajad on Andra Orn ja Kelli Turmann Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ-st. Kunstisündmuse suurimad toetajad on NOAR.eu, Solaris ja Ülemiste City.