NOAR

Kiwa

Kunstnikust

Kiwa (ka KIWA, Ki’wa, helikunstnikuna Ki wa; s. 1975 Tartus) kuulub põlvkonda, mis kerkis Eesti kunstiareenile 1990. aastatel ning mida on kunstikriitikas nimetatud X-, Y-, E- või TV-generatsiooniks. Aktiivse, reeglina dekonstrueeritava meediakuvandi kõrval võiks kõnealuse seltskonna põhitunnustena välja tuua interdistsiplinaarsust ja intertekstuaalsust. Tsitaat, pastišš, parafraas, keele- ja identiteedimängud, (post)psühhoanalüüs ja skisoanalüüs olid kunstimeetodina iseenesestmõistetavad; olulisel kohal seisid samuti märksõnad nagu kontseptuaalsus, simulaakrum ja absurd.

Kiwa on kahtlemata oma põlvkonna kõige huvitavam ja samas kõige krüptilisem esindaja, kes allub raskelt igasugusele üldistavale analüüsile. Tema töödes ei kehti traditsioonilised binaarsed opositsioonid nagu reaalsus ja hüperreaalsus, moraalsus ja ebamoraalsus; selle asemel ühendab ta teatud küünilisust ja (enese)iroonilisust infantiilsusega, mis tegi kunstnikust kohaliku meedia lemmik-enfant terrible´i. Kõik Kiwa kunstipraktikad – tekstid (artiklid, esseed, luule), visuaalne kunst (skulptuur, kehamaaling, maal, video, performance, installatsioon) ja helikunst või erinevad rollid kuraatori, toimetaja, modelli ja seltskonnategelasena – moodustavad ühe tervikliku teksti, isikliku semiosfääri, kus üks teema väljendub eri vahendite kaudu. Seetõttu leidub Kiwa teoste seas sama pealkirjaga, kuid erinevates meediumides teostatud töid.*

Teoseid kogudes: Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Kunstimuuseum; erakollektsioonid (Eesti, Euroopa, Ameerika)

*Elnara Taidre Väljavõte esseest kogumikus “Eesti kunstnikud 3” (Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2007)
Essee täistekst: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

CV

Tüdruk rohelises  
€1750
A4 Cut and Paste Random  
Muu
€1150
I’ll steal your T.V.  
€950