fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Nädalavahetusel toimus Pärnus Tulefestival, mis muutis jäise ranna valgust kiirgavaks tuleskulptuuride galeriiks. Al Paldroki ja Paul Roose, Kalev Järviku, Henry Timuski, Üllar Kallau, Location Uniti poolt kavandatud ja grupitööna püstitatud teosed kõrgusid rannal kuni päikeseloojanguni, misjärel nad süüdati Non Grata performatiivse süütamisrituaali käigus. Vallandus võimas tulemäng, mille käigus läksid leekidesse tootemloomade rida – Tuulehobu, Suur Jänes, Põder ja Ronk ning Üllar Kallau tuldpeegeldav Püramiid.

Rahvusvahelistest kunstnikest osalesid Tuleskulptuuride süütamisel muusikud Risto Puurunen Soomest, Steve Vanoni Ameerikast, Olavi Kõrre ja Mihkel Kõrgekivi Pärnust, tuletantsija FreeDel Da Flame Saksamaalt, ja Non Grata performance rühmitus koosseisus Anonymous Boh, Devilgirl, Hobo, Toomas Kuusing, Stenver Kööp, Merily Tikka, Paul Roose, Mirjam Süvari, Liisa Maria Lai, Maiken Palm, Kristjan Mõru, Hannes Paldrok, Sten Õitspuu, Ralf Jeeser, Henri Järv jt.

Sidudes omavahel tule väe ja rahvapärimuses olulisel kohal asunud tootemi- ja hingeloomad, viis sündmus kohale tulnud rahva visuaalsele teekonnale meie esivanemate looduslähedusse ja vaimumaailma, mille üks osa on ka Läänemere folkloorist pärinevad tulerituaalid.

„Tule soojus ja vägi on Eesti inimest aga alati ligi tõmmanud ja jaanitule traditsioon on selle elavaks kinnituseks. Lagedal rannal toimuva ürituse pluss on seegi, et siin on kõigil ruumi praeguses eriolukorras ka üksteisest veidi kaugemale hoida ja tulemängu eemalt vaadelda, ütles festivali peakorraldaja Kristo Kaljuvee.

Tuli on igas inimeses peituv aktiivne element. Ta innustab meid uue poole, vabanedes kõigepealt vanast.

Avardame tänase inimese vaadet oma eelajalooliste esivanemate igapäevaellu ja uskumustesse, astudes sammu lähemale oma juurtele ja eelkäijate maailmamõistmisele.“

Foto: Marleen Muhuste

Tulega seonduvad nii Pärnu jõe äärest leitud Eesti vanimad asulakohad ja muinasaeg kui ka kunst ja kirg, mis on inimhinge sisemine tuli. Vaimse ürgalgena on tuli inimese iidne kaaslane, millele on omistatud tuhandeid eri tähendusi. Tuli tähendab päikese eluandvat ja uuendavat väge, eluringi lõppu ja uue algust. Samuti usuti siinsetel aladel looduse hingestatusesse, arvati, et inimese hing elab pärast surma edasi looma, linnu või putukana. Eesti vanimatest arheoloogilistest leiupaikadest on avastatud sarvest tehtud looma- ja inimkujusid, leitud loomahammastest ripatseid, sarvest valmistatud rästiku skulptuure ja viiteid mitmete teiste loomade kultusele kaugest ürgajast. Usutavasti oli sellisel eelajaloolisel kunstil rituaalne taust.

Tuli tähistab muutust, päikese eluandvat ja uuendavat väge, samuti ka eluringi lõppu ja uue algust. Eestlased on tule-tseremooniatega aegade algusest püüdnud loodusjõudusid suunata – nii koondati ka Pärnu Tulefestivalil ühise energia ja tule jõud maailma laastava pandeemia peatamiseks.

 
Festivali raames toimusid ka Pärnu Fideofesti videoskriiningud Pärnu Kunstnike Majas ja Raamatukogu fassaadil mehhiklase Edoardo Meija videokäsitlused Non Grata tulesperformancedest ja ning Pärnu Raekoja linnagaleriis avatati austraallase Ben Nozdrachevi näitus “Anti-Painting”.

Foto: Marleen Muhuste