NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Pärnu Muuseumis veebruaris avatud Andrus Joonase "Meelesurfar" tähistab kunstniku viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning kajastab tema (kunsti)filosoofiat ja maailmataju. Näitusesaalis on väljas suuremõõtmelised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.

Milles peitub Andrus Joonase kunsti võlu, unikaalsus ja tähtsus? Nagu paljudele teistele autoritele, ei meeldi ka talle raamid ning klišeed. Võib öelda, et Joonase kunst on universaalne, sest iga teos on kunstniku enda läbi elatud kogemus, tema aus ja kompromissitu kujutlus meie maailmast. Sellist kunsti on lihtne mõista valesti või vaadata seda negatiivse hoiakuga, kuid kunst täidabki erinevaid eesmärke, mis tihti olenevad kunsti vaataja maailmatajust, kultuuritaustast ja kõigest muust, mis vaatajat vorminud on. Mis aga teeb Joonase loomingu eriliseks?

Art Brut

Andus Joonas alustas oma kunstnikuteed Art Bruti stiili harrastajana. Termini Art Brut ehk toores kunst võttis kasutusele prantsuse kunstnik Jean Debuffet 1945. aastal kirjeldades kunsti, mis on valminud väljaspool traditsioonilist akadeemilist kunsti ja mis vastandub koolkonna või rühmitusevaimule. Art Bruti iseloomustab spontaansus ja leidlikkus ning Debuffet tõstis 20. sajandi uues kunstivoolus eriti esile harrastuskunsti kui spontaanse eneseväljenduse.

Joonase enda sõnul iseloomustab tema stiili kõige paremini segu Art Brut’ist, kaasaegsest müstikast ja kontseptualismist, kus iroonia ning erinvate kunstiliikude ja kultuuride süntees annavad tugeva energeetilise laengu, kus mitmekülgsust ühendab kunstnik ise, kes ei vaja vahendajaid enda ja kõiksuse vahele. Joonase kunst on olnud alati osa vestlusest  – maalide, installatsioonide ja performance’ide kaudu peegeldab kunstnik kõike, mis toimub ühiskonnas, tema ümber ja sees. Kuigi ta kunst võib šokeerida kunstist eemal olijaid, kuid sellest hoolimata ei pelga ta olla outsider, areneda ega katsetada millegi uuega.  

Maanteeäärne maalinäitus

Maateekunsti tööde seeria on Joonase ühe tuntumaid ja enim tähelepanu pälvinud projekte. Esimene maanteenäitus toimub juba 1995. aastal Pärnu-Tõstamaa maantee 8. kilomeetril ja kandis pealkirja „Suvi maal“. Kahjuks on neist toona esitletud teostest säilinud vaid kolm ja pool maali.

Kaheksa aasta jooksul korraldas kunstnik üheksa maanteenäitust – juba väljakujunenud traditsioon katkes 2003. aastal vandaalide, kes kunstniku sõnul tegutsesid sihilikult, pidevate rünnakute tulemusena.

Aledoia 

Aledoia on Joonase omamütoloogiasse kuuluv sõna, mis algselt tähistas lillemaalide seeriat, kuid laienes hiljem kogu loomingule. Oma loomingulist tööprotsessi kirjeldab kunstnik lühidalt nii: purusta illusoorne reaalsus ja järgi inspiratsiooni, see on ainus võimalus ennast leida selle illusiooni sees, kus me oleme, aeg-ajalt eksimine on selle rännaku paratamatu osa.

Aledoia lillemaalide seeriast

Huntmees

Mütoloogiline huntmees figureerib paljudel Joonase maalidel ja mitmes performance’s – esmakordselt ilmus ta maalile „Kunstnik ja koletis“. Joonase alter ego meenutab ühtpidi nii Anubist, Vana-Kreeka surmajumalat kui ka mütoloogilist libahunti vanadest rahvajuttudest. Näitusel Pärnu muuseumis võib kohata mitut Huntmehe teost ja performance’it, nende seas on ka 2014. aastal valminud dokfilm 1995-2005 aastal valminud teostest.

“Kunstnik armastab koletist”

Tagasivaatenäitusel on väljas hiigelmõõtmetega maal Aledoia 232 ehk “Kunstnik armastab koletist, koletis armastab kunstnikku”, kus seikleb taaskord kunstniku alter ego, Kollane Huntmees, kes on aastate jooksul teinud juba umbes 60 performance‘it ja kujundanud endale pika ja seiklusterohke eluloo.

“Armastus võidab hirmu” 

Aledoia 258 on Joonase 2007. aastal autoritehnikas valminud installatsioon – suitsuotstega kaetud koolipink, mille keskel on nendest samadest elementidest tekst “armastus võidab hirmu“. Kõik need konid on kunstniku ja tema tuttavate omad, kes on need ära suitsetanud ja spetsiaalselt üles korjanud. Suitsetamine on tappev harjumus, mida kasutatakse vabadusena ja ka asendustegevusena, et teha paus tööst või muust elust. Aledoia 258 viitab tänapäeva ületarbimiskultuurile, mis meid kõiki omamoodi kontrollib ja sõltuvuses hoiab.

Aledoia 258

Meelesurfar

Sama nime on kandnud Joonase mitmed näitused. „Võib surfata internetis – võib surfata lõputus meeles,“ on kunstnik öelnud.

Aledoia. COVID 69

Kunstniku üks uusimaid töid, mõne nädala eest valminud “Aledoia. COVID 69” toetub meie kõigi kogemusele maski ja koroonalauaga. Näituse saalis paikneb selle kõrval paikneb “Aledoia 149” ehk voodi, kus tavaliselt algab ja lõpeb inimese elu, kus me saame puhata ja oma mõtetega isekeskis olla. Viimane on kunstniku arvates täiuslikkuseni viimistletud installatsioon.

Aledoia 149.

Punane maja ja valge maja

Aledoia 55 ehk Punane maja puhul võib eeldada, et tegemist on kunstniku salakindlusega, kus igaühel on võimalus heita pilk kunstniku sisemaailma. Punaseks värvitud maja aknad on asendatud eriteemaliste esialgu seosetute maalidega. Ühel neist on kujutatud küülikut, kes Kreeka mütoloogias esindab armastusejumalat Aprhoditet ja kristluses Jeesus Kristuse ülestõusmist. Teised aknad on kaunistatud ovaalsete ja ümmarguste sümbolite, reproduktiivorganitega, mis rõhutavad teose seksuaalset alatooni. Maja sees asuvad antiigipoes ostetud lühter, kušetid ja madrats.

 

Punane Maja näitusel Pärnu Muusemis

Lisaks Punasele majale on Joonas loonud ka Valge maja (installatsioon “Aledoia 72. Mälestusmärk kapitalismi ohvritele ehk Valge maja”, 2003), kuid see ei oleks mahtunud Pärnu muuseumi kolmanda korruse ajutiste näituste saali.

Päritolu

Kunstniku loomingu väljapanek Pärnu muuseumis on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde.

Vaata lisaks ERRi videolugu näitusest

Loo koostamisel on kasutatud näituse “Meelesurfar” materjale ja Pärnu Postimehe artiklit Andrus Joonas surfab meeltes.

Fotod: andrusjoonas.pri.ee / Erakogu