NOAR Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Investeerimine on kuum teema ning selleteemalisi raamatuid, artikleid, podcast’e ilmub iga päev. Esimeses järjekorras kaalutakse investeerimist aktsiatesse, võlakirjadesse või kinnisvarasse, LHV investeerimiskooli veebiseminaril tehti aga hiljuti juttu investeerimisest kunsti. Oma kogemust ja nõu jagasid investor Riivo Anton ja galerii Temnikova & Kasela omanik Olga Temnikova.

Kunsti investeerijate ringkond Eestis ei ole just ülemäära suur, lisaks nähakse kunstiga tegelemist peamiselt rikkurite või teatud siseringi hobina. Siiski on hulk inimesi, kes valivad kunsti investeerimise tee. Sandra Jõgeva näiteks on öelnud, et investeerib pigem Peeter Alliku maalidesse kui Tesla aktsiatesse.

Millist kunsti investeeringuna kaaluda?

Kunsti investeerimine toimub võrreldes aktsiate ja võlakirjadega mõnevõrra teistmoodi. Olga Temnikova sõnul tuleks kunsti investeerimise puhul arvestada, et see nõuab aega ja sügavamat huvi kunsti vastu või siis väga hea valdkonnas orienteeruva konsultandi kaasamist. „Kuigi kunsti saab osta nii oksjonilt, ateljeest, osta.ee-st või mujaltki, siis galeriist ostmine annab teosele kvaliteedimärgi,“ sõnas ta. Kunsti investeeringuks ostes soovitab eragalerii omanik uurida, kas mõni kunstimuuseum on ostnud kunstniku loomingut viimase 10 aasta jooksul või kas galerii on valmis ka tööd tagasi ostma. „Need mõlemad on märgid ja kinnitused teose (tuleviku)väärtusest,“ selgitas galerist.

Kui Eestis liigub hulk kunsti ikka otse kunstniku ateljeest uue omaniku kätte, siis mujal maailmas soetatakse sellisel moel teoseid väga vähe – pigem toimuvad tehingud galeriide kaudu. Põhjus on lihtne – galeristide tööd ja nõuandeid väärtustatakse ning ollakse valmis ka selle eest maksma. Temnikova sõnul on koostöö kunstniku ja galeristi vahel igati tavapärane praktika, sest kõik kunstnikud ei soovi müügitööga tegeleda. „On väga raske olla ühekorraga õpetaja, looja ja müüja,“ ütles Temnikova.

NOARi kliendid tunnevad suurt huvi Peeter Alliku graafika vastu. Peeter Allik. Meie kontseptsioon on tulevik, 2000

 

Galerii omaniku hinnangul ostavad inimesed kunsti enamasti n-ö seina, ning investeeringuks ja kogumise eesmärgil soetatakse kunsti vähem. Siiski märkis Temnikova, et viimase aasta jooksul on üldiselt kunstihuvi kasvanud, sest inimesed, kes on sunnitud kodus viibima, on märganud oma tühje seinu.

Huvi kunsti vastu pole kasvanud ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas.

Kuidas kujuneb aga teoste hind? Kunstiindeksi välja töötanud investori Riivo Antoni sõnul mõjutab teose hinda hulk tegureid nagu suurus, ajastu, autor, teema ja ka meedium – kas tegemist on maali või graafilise lehega. Lisaks kehtib kunsti ostmisel ruutmeetri hind ehk suuremad tööd maksvad rohkem. „Kuigi kunsti ostmisest ja kogumisest mõeldakse tihti kui elitaarsest hobist – kunsti ostmiseks peab olema rikas –, siis päris nii see siiski ei ole. Kui vaadata umbes 5000 Eestis tehtud kunstitehingut, siis neist 4000 puhul on tehingu hind väiksem kui 1000 eurot,“ kummutas Anton levinud müüdi. „Igaüks, kes tahab kunsti osta, saab seda teha, soetades uue telefoni asemel mõne graafika või noore kunstniku loomingu,“ lisas ta. Ka Temnikova kinnitas, et galerii klientide sekka on tulnud soodsama kunsti, umbes 1000-euroste teoste ostjad.

Kunsti investeerimisel tasub arvestada pika tasuvusajaga, Antoni sõnul on keskmine kunstiteose hoiuperiood umbes 30 aastat.

Kes on kõige populaarsemad kunstnikud?

Kuigi ühtpidi võime rääkida Eesti vaiksest ja väiksest kunstiväljast, siis kunstioksjoneid toimub Eestis mitmeid, nagu nt Hausi traditsioonilised kunstioksjonid, Tartu noore kunsti oksjon, lisaks mitmed heategevust toetavad ettevõtmised. Mõne aasta taguse oksjonistatistika põhjal sõnas Anton, et kõige enam kaubeldi siis Eduard Wiiralti, Richard Kaljo ja Edgar Valteri loominguga – mainitud kunstnike tööde hinnad moodustasid kümnendiku oksjonite käibest. Temnikova & Kasela galeriis on viimasel ajal kõige enam aga müügiks läinud Edith Karlsoni, Kaido Ole, Jaanus Samma, Kris Lemsalu ja Flo Kasearu looming.

Kunstiga mitte nii sina peal oleva inimese jaoks võib kaasaegne kunst jääda sageli arusaamatuks ning autori sõnum mõistetamatuks. Antoni sõnul ei peaks aga selles probleemi nägema. „Kui ostad teose, mille puhul ei ole liiga selge, mida kunstnik öelda tahab, siis tasub teada, et see omakorda treenib aju ja mõtlemist.”

Uuringud näitavad, et töökohtadel, kus ruumidesse on toodud kaasaegset kunsti, tunnevad inimesed end paremini, nende soov tegutseda on suurem. Samasugune võiks olla kaasaegse kunsti mõju näiteks ülikooli ruumides.

„Kui sa ei tea, milline kunst või kelle looming sulle meeldib, siis tuleb käia galeriides ning vaadata ja vaadata – võimalik, et oma maitse ja eelistuste mõistmiseks on vaja ära näha ligi 10 000 teost,“ sõnas Anton. „Kunstiteose ostmise puhul on kahtlemata oluline, et see meeldiks – emotsioon on väga tähtis. Küll ei tasu ainult selle põhjal ostu teha, vaid peaks ka muid aspekte kaaluma,“ täiendas Temnikova.