NOAR

Kunstniku CV ja muude portfooliotekstide koostamise osas saab häid näpunäiteid kunstiteadlase Anneli Porri koostatud juhendmaterjalist, mille CV-d ja lühibiograafiat puudutava osa ka siinkohal ära toome.

Kunstniku curriculum vitae

Kunstniku curriculum vitae on selge ja faktitäpne ülevaade kunstniku professionaalsetest tegevustest. CV on tavapäraselt liigendatud pealkirjaga tähistatud alalõikudeks ning tegevused neis alalõikudes esitatud kronoloogilises järgnevuses. Enamasti eelistatakse ümberpööratud kronoloogiat ehk kõige hiljutisem esitatakse kõige esimesena.

Hiljem kunstniku karjääri arenedes ei pea CVs esitama kõiki töid ja tegemisi, vaid piirata CV pikkust kõige enam kahele leheküljele. Selleks on kaks võimalust: esitada ainult olulisemaid isiku- ja rühmanäitusi ning bibliograafiat, andes sellest pealkirjas märku („Valitud isikunäitused“, „Valitud bibliograafia“); või esitades viimase viie aasta näitused ning bibliograafia. Nii tehes ei tohi unustada märkimast ühte CV „master-faili“ siiski kogu oma loomingulist tegevust puudutavat teavet.

Kunstniku CVd kasutatakse lisaks portfooliole ka erinevate stipendiumi, residentuuri, näituseruumi vm taotluste lisana, näituste kataloogides ja ka isikunäitustel kunstniku kohta lisateabe andjana.

Pane tähele: kunstniku CV esitab ainult kunstniku professiooniga seotud ettevõtmisi, töökogemust ja haridust! Seetõttu erineb kunstniku CV teistest elulookirjeldustest, mida pruugitakse näiteks töökohale kandideerimisel, mis ei ole kunstiga seotud. Mõnikord nimetatakse inglise keeles kunstniku CV-d resümeeks ja CV-ga peetakse silmas täielikku ülevaadet inimese tegevusest.

Kontrolli andmeid! Kõik CVs olevad andmed, nagu näituse pealkirjad, nende tõlked, institutsioonide nimed ja tõlked, kuraatorite ja kaaskunstnike nimed jms peavad olema täpsed!

CV alalõigud

• Isiklikud andmed
– nimi, sünniaeg ja koht, resideerimise koht, meiliaadress, kodulehe aadress
Isiklike andmete avaldamisel kehtib mõõdukuse põhimõte. Kunstnikule kui inimesele peab jääma ka privaatsust, seega kodust aadressi ja telefoni ei ole vaja avaldada, kui e-postiaadress on olemas või on kodulehel kontakti võtmise võimalus. Samuti piisab sünniaastast, sünnikoht aitab siduda kunstnikku tema päritoluga, elu- ja töökoht viitavad kaasaegses mobiilses maailmas, kus kunstnik hetkel tegutseb.

• Haridus
– lõpetamise aasta, kool, eriala, kraad
– erinevad kursused ja meistriklassid (teema ja juhendaja nimi)
Hariduses märgitakse ainult professionaalset haridust pakkuvad koolid, seega keskhariduse ja huvihariduse koolid ei ole vajalikud. Lõpetamata kõrghariduse lisamine on asjakohane siis, kui see haridus on avaldanud tuntavat mõju su kunstnikupositsioonile, sel juhul tuleb ka lisada sulgudesse „lõpetamata“.

Meistriklassidest ja lisakursustest nimetada ainult need, mis ei ole olnud õppekava osad, vaid vabatahtlikult ja oma huvist valitud täiendavad kursused.

• Isikunäitused
– aasta, näituse nimi, toimumise koht, linn (riik)
Isikunäituseks loetakse kuni kolme kunstniku koos tehtud näitust. Kui kolm autorit on lihtsalt omavahel ruumid ja seinad ära jaganud, aga sisulist koostööd pole olnud, ei pea neid nimetama. Sisulise omavahelise koostöö korral lisada sulgudesse kaasautorite nimed.

• Rühmanäitused
– aasta, näituse nimi, toimumise koht, linn, kuraator

• Erialane töökogemus
– aasta, institutsioon, amet
Lisada ainult kunstnikutööga seotud töökogemused või need tööd, millel on olnud kunstnikupositsioonile märkimisväärne mõju. Enamasti peetakse erialase töökogemuse all silmas õpetamist.

• Publikatsioonid
– Autor, pealkiri, väljaanne, linn, kirjastus, aasta
Publikatsioonide jaotus on selleks, et eristada kunstniku enda avaldatud ja kirjutatud materjali tema kohta kirjutatust. Kirje siin alajaotuses tuleb esitada bibliograafiliselt korrektses vormis, st valida üks bibliograafilise kirje stiil (näiteks MLA või Chicago) ja jääda selle juurde läbivalt kogu CVs või terves portfoolios. Kõik kirjavahemärgid, kursiivid ja andmete järjekord peab vastama kirje stiilile. Kui on keeruline leida väljaande andmeid, siis tasub kontrollida raamatukogu elektroonilisest kataloogist, kuidas seal on trükist kirjeldatud.

Tallinna raamatukogude e-kataloog Ester
Eesti artiklite andmebaas Index Scriptorium Estoniae (ISE)

• Bibliograafia
– Artikli autor, pealkiri, väljaanne, number või kuupäev, aasta
– (teksti autor, teksti pealkiri) kataloogi pealkiri, väljaandmise koht, aasta
Bibliograafia alajaotusest näeme, kes, kus ja millal on kunstniku loomingu kohta kirjutanud. Vormistamisel kehtib kõik ülalöeldu: korrektses bibliograafilise kirje vormis! Unustada ei tasu ka elektroonilist meediat, kuid ikka koos kriitikameelega.
Milliseid tekste valida bibliograafia hulka? Portreelugu või isikunäituse arvustus kahtlemata, kuid rühmanäituse tekstis peaks olema nimetatud midagi olemuslikumat kui pelk osalemise mainimine – ehkki algaja kunstniku puhul on ka see tähtis.

• Stipendiumid
– Stipendiumi nimi, väljaandja
Stipendiumide puhul võiks nimetada vaid n-ö tunnustus-stipendiumid ehk mitte kunstiteose produktsiooniks või näitusekorralduseks eraldatud tööraha.

• Töid kollektsioonides
Siin on olulisem näidata ära avalikud kogud, erakogusid ei ole vaja nimeliselt esile tuua.

• Residentsid
– Residentuuriprogrammi nimi või institutsioon, koht

• Muu
– Kuulumised nõukogudesse, ühingutesse jms

CV alalõike võib paigutada ümber – välja arvatud esimest kolme jaotust (isiklikud andmed, haridus ja näitused) – nii kuidas tundub asjakohane. Samuti saab jätta osad alalõigud kirjutamata, liita kokku (näiteks: „Stipendiumid ja residentsid“) või lausa luua vastavalt oma erialasele tegevusele ise alalõike(näiteks „Performance’id“). Oluline on esitada siiski ainult ja ainult kunstnikupraktikaga seotud teavet!

CV näide

Lühibiograafia näide

Anneli Porri (s. 1980) on kunstiteadlane ja vabakutseline kriitik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi BA (2003) ja Tallinna Ülikooli kultuuriteooria MA (2012) ning töötab alates 2006. aastast Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna. Porri on kureerinud näitusi peamiselt nooremast eesti kunstist, korraldanud Portfolio Café üritusi, toimetanud kunstitrükiseid (koos Indrek Sirkeliga) ning kirjutanud kriitikat nädalalehele Sirp ning teistele erialaväljaannetele. Tema uurimisvaldkond on seotud kunstihariduse, kunstiteose analüüsi ja kaasaegse kunsti õpetamismeetoditega. Praegu valmistab ta koostöös fotokunstnike ühendusega FOKU ette näitust Eesti kaasaegsest fotokunstist.

Allikas: Anneli Porri. Kunstniku portfoolio tekstide koostamine. http://kunstnikuportfoolio.weebly.com