Festivali avapäeval ehitatud ja puhastusrituaali käigus põletatud Viikingilaev rääkis eestlaste ja saarlaste ajaloolisest identiteedist, mille kinnituseks tuleks tänapäeval leida inimlikumad väärtused kui ühisosa vägistajate ja barbaritega.
Teise päeva atraktsiooniks oli Non Grata kahekorruseline mobiilne kunstilava artbus, mis sõitis leegitsevana läbi kogu festivali ja avas uksed tehnika ja looduse sünteesis – Tehnoobias, ebamaiste olendite, helide ja tegevuste muinasjutulises maailmas.
I land Soundi kulminatsiooniks oli Paabeli torni põletamine – Maailma tagasiloomine algusesse – võimalus uuestisündimiseks ja restardiks.
Kunstnikud tõid vaatajateni kaks paralleelselt eksisteerivat maailma, millest üks on looduse rituaalid, mis on sama vanad kui inimrass, ning teine kui kaasaegne kunstivorm.
Mitu päeva kestev protsess kaotas piire – unelma ja reaalsuse vahel, kunsti ja meelelahutuse vahel, esinejate ja pealtvaatajate vahel.
Inimesed üle maailma kasutavad oma keha elava lõuendina, millel saab väljendada läbielatud kogemusi, julgust, staatust, ilu, ja anda võimaluse ümber transformeeruda.
Non Grata tiimi kuulusid Al Paldrok, Taje Tross, Kaspar Rabby, Sandra Tereza Ruul, Sten Simulask, Kristo Kajuvee, Aigi Lehtla, Andrei Jakovlev alias Jack, Sandra Mäesepp, Silver Tõnisson, Aili Maarja Mäeniit, Reelika Tabur, Rain Tettermann, Sten Õitspuu, Merily Tikka, Henri Räim, Geity Miilberg, Paul Roose, Marlene Leppanen, Johannes Tammekänd, Emma-Leena Niitvähi, Liisa-Maria Lai, Toomas Kuusing, hollandlane Tijn Nelemans, ameeriklased David Menard, Eric Piper, Steve Vanoni, Javier ja Liza Jimenes, Henni Paldrok, Joonas Mattias Sarapuu, Põvvat Kama, väliseestlased Joonas Niiholm, Jüri Koll.
Pildid: Marleen Muhuste, Indrek Kasesalu, Merily Leis, Katerina Rümmel, Janis Kokk, Martin Ahven, Kris Süld