NOAR

Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku auhinna konkurss on selleks aastaks lõpusirgel. Mille poolest eristusid selle sügisese konkursi tööd, millistest isiklikest või globaalsetest teemadest teosed kõnelesid? Konkursil nähtust rääkis NOARile žürii liige Eesti Kunstiakadeemia galerist Pire Sova. 

Sel aastal osales konkursil 97 noort kunstnikku Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Milline jäi sulle kui žüriiliikmele konkursi üldmulje? 

Minu jaoks oli see esmakordne kogemus osaleda rahvusvahelise konkursi žüriis ja seega oli see kõik uudne ja huvitav. Samuti nägin ma esimest korda kõigi Balti riikide kunstiülikoolide lõputöid. Leian, et lõputööde tase oli väga hea – riikide vaheline tase ja üldmulje on sarnane, kaasaegne kunst ongi üsna ühesugune igal pool, perifeeriates jäljendatakse lääne kunsti.

Kunst on ühine keel ja märgisüsteem, mis koos globaliseerumise ja jäljendamisega toodab sarnast loomingut.

Selle juures, samal ajal on tööd omanäolised, loodud erinevate meetodite ja meediumitega, kus avastatakse isiklikku käekirja. Ideelisus ei ole teostest kuhugile kadunud, ent selle kõrval on muutunud taas olulisemaks esteetika ja meeleolu ning mitmeti tõlgendatavus ja lineaarset mõtlemist on jäänud vähemaks.

Lisaks žüriiliikme rollile vaatasin akadeemiate lõputööde näitusi ka EKA näituse TASE korraldajana. Helsinki UniArtsi näitusel olid teoste saatetekstid poeetilised ja toimisid teoste pikendustena. TASE-l olid teoste saatetekstid klassikalisemad, otsesed, avasid tööde tausta ja tööprotsessi. Leedu lõputööde näitus oli aga kureeritud, nii et kõiki lõputöid näitusel ei olnudki.

 

Bruised and Confused / Helmuts, 2019 /
Agate Lielpetere konkursitöö

Kas ja mis poolest eristuvad Eesti ja teiste riikide noorte kunstnike looming? Millised on erinevused?

Kui otsida erinevusi, siis eesti lõputööde poliitilisus ei olnud nii otsene, see oli kindlasti kohal kontekstina ja saatis teosed kõrval-häältena. Eesti tudengite räägivad poliitikast läbi isiklikkuse.

Millised teemad noori kunstnikke peamiselt täna inspireerivad? Kas globaalsed kliimaprobleemid on jõudnud ka kunstimaastikule nagu need on kohal poliitilistes vaidlustes või kirjanudese? Kas ja kui palju noored kunstnikud globaalsetest valupunktidest hoolivad?

Kindlasti mõjutavad maailma raputavad sündmused ka kunstnike loomingut. Vaadeldes kevadel ülikooli lõpetanud noorte teoseid, siis eestlaste seas oli populaarne identiteet ja kunstimaailma enda valupunktid ja toimimismehhanismid. Globaalsete probleemidega tegelesid aga rohkem Soome kunstnikud, kus muuhulgas tegeleti kliimaprobleemidega.

Kas ja kui keeruline on noortel kunstnikel alustada karjääri kunstnikuna – leida endale esimesed kliendid, leida endale näitusepind – mis on noorte jaoks suuremad takistused? Kas sul on noortele alustajatele soovitusi?

Kui Soomes näitustel ringi käia, siis on tavaline näha tööde kõrval punast täpikest, mis näitab, et teos on müüdud ja leidnud uue omaniku. Soomes on palju muuseume ja aktiivne kunstiturg, mis teeb noorte kunstnike jaoks karjääri alustamise kindlasti lihtsamaks. Eestis peab kunstnikuks hakates arvestama, et tõenäoliselt pead elama ilma haigekassa, turvatunde ja püsiva sissetulekuta.

Edukus ja (majanduslik) kindlustunne on ilmselt tõenäoline juhul, kui sinust on saanud  rahvusvaheline superstaar, aga see pole ainus eesmärk, miks olla kunstnik.

Paljud kunstnikud on leidmas omale väljundeid hoopis kogukondade juures, kus nad täidavad erinevaid kunstiga seotud rolle. Teemasid, meediume ja formaate, mida kunstnik saab käsitleda, on palju ja need kõik on vajalikud.

Kas sinu hinnangul on eestlased kunstilembelised?

Eestlastel ei ole sellist näituse käimise tava nagu meil on näiteks komme käia teatris. Näitustega on nii, et mida rohkem sa näitusi külastad, seda rohkem sa kaasaegsest kunstist aru saad. Õnneks ei võta kunstinäitusel käimine palju aega, nii et loodetavasti jõuab kunstisaali aina enam inimesi.

Eestis ja lähiriikides on mitmeid tunnustatud ja tuntud kunstnikke, kuid kellel noortest alustavatest tegijatest soovitaksid silma peal hoida?

Eesti noortest kunstnikest tasub jälgida EKA lõpunäituse TASE noore kunstniku auhinna pälvinud Keiu Maasiku ja tema õe Kaisa Maasiku loomingul. Kui vaadata aga Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku auhinna konkursil osalenud teiste riikide kunstikke, siis potentsiaali näen ma Iida Pii loomingus, kelle teos oli mitmetahuline, terviklik ja täpne. Lätist jäi silma Agate Lielpetere, kelle lõputöö oli mehhaaniline aparaat, mille abil sai enda kehale sinikaid tekitada, koos fotoseeriaga. Leedu kunstnikest oli kõige sümpaatsem Ignas Pavliukevičius põhjalikkuse poolest. Ta suutis väga edukalt siduda tehnilised teadmised ja programmeerimisoskuse ja kunsti.

What the other I want, 2019 / Ignas Pavliukevičiuse konkursitöö

Miks sa soovitaksid noortel sel aastal kooli lõpetavatel kunstnikel Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku auhinna konkursil osaleda? 

Konkursi kaudu levib looming suurem vaatajaskonnani ja lisaks võib ju ka võita! Ei ole ühtegi põhjust, miks ei peaks osalema.

 

Foto: Eesti Kunstiakadeemia